Laps tuleb lasteaeda

KODUNE ETTEVALMISTUS

Selleks, et kohanemine lasteaiaga oleks lapse jaoks kergem, saab last juba kodus selleks ette valmistada. Mida iseseisvam on laps, seda lihtsam on tal suures grupis hakkama saada:

  • Võimaldage oma lapsel suhelda ja mängida eakaaslastega;
  • Lasteaeda tulev laps oskab laua ääres istudes tassist juua ja lusikaga süüa. Harjutage last erinevaid toite sööma;
  • Laps kasutab iseseisvalt või täiskasvanu meeldetuletusel ja abistamisel tualetti;
  • Laps oskab mängu lõppedes ja täiskasvanu suunamisel enda järelt mänguasjad ära panna
  • Laps oskab riietuda ja vajadusel küsib täiskasvanu abi;
  • Laps saab aru lihtsamatest korraldustest, nagu näiteks pane, too, vii, lähme, tule jne.

LASTEAIAGA KOHANEMINE

Mõnda aega enne lasteaeda tulekut järgige kodus sama päevakava, mis on lasteaias.

Enne esimest harjutuspäeva tutvuge koos lapsega rühmaruumide, mänguväljaku ja õpetajatega – laske lapsel uurida, avastada ja mängida.

Esimesed lasteaiapäevad võiksid olla lühemad - hommikusöögist lõunasöögini või paar tundi mängimist (kas vanemaga koos või üksinda, sõltub lapsest).

Terveks päevaks last lasteaeda jättes rääkige talle juba kodus, mida ta lasteaias päeva jooksul teeb (vt. päevakava) ja millal talle järgi tullakse. Seejärel kallistage ja jätke lapsega hüvasti, andke laps õpetajale üle, lehvitage ja lahkuge koheselt. Lasteaeda jäämine on lapse jaoks kergem, kui vanem lahkub kiiresti. Laps saab nii õpetajaga paremini usaldusliku kontakti luua.

On hea, kui lapsel on kodust kaasa võetud pehme kaisukas, mis pakub turvatunnet.

Lasteaiaga harjutamise perioodil võib laps olla peale lasteaiapäeva tujukas ja väsinud. Koju jõudes varuge aega, mis kuulub vaid lapsele (laps vihjab oma käitumisega ise -kas ta soovib rohkem joosta, hüpata, jonnida, nutta või kaisus olla).

Kerge kohanemise puhul võib laps leppida lasteaiaga 10-15 päevaga, raskemal juhul kulub 1-2 kuud või rohkemgi.

Vanema usk lapse võimesse kohaneda, tunda rõõmu uutest sõpradest ja huvitavatest tegevustest aitab ning toetab teda sellel olulisel teel iseseisva elu suunas.

SOOVITUSED:

  • Kohanemise perioodil võimaldage lapsele lühemaid lasteaiapäevi ja peale lasteaiaga harjumist võib soovi korral anda lapsele lisa puhkepäevi.
  • Peale haigestumist ravige laps alati täiesti terveks ja alles siis tooge ta uuesti lasteaeda. Nii on lapse organism tugevam ja uutele haigustele vähem vastuvõtlik.

RIIETUS LASTEAIAS

LIIKUMISEKS:

  • lühikesed püksid ja t-särk;
  • karastamise ja ohutuse eesmärgil võimlevad lapsed siseruumides paljajalu.

UJUMISEKS:

  • riietele eraldi kott (lapse nimega);
  • ujumispüksid või trikoo;
  • ujumismüts (soovitavalt silikoonist);
  • suurem rätik kuivatamiseks;
  • hommikumantel (soovitavalt kapuutsiga).

RÜHMARUUMIS:

  • vahetusjalanõud (soovitavalt heleda tallaga, kinnise kannaga sandaalid);
  • toariided;
  • 1 komplekt vahetusriideid kappi (särk, aluspüksid, sokid jms.);
  • pikkade juuste korral kamm ja patsikumm;
  • uneriided vastavalt lapse harjumusele;
  • soovi korral puhkamise ajaks väiksem pehme kaisuloom.

ÕUES:

  • ilmastikule vastav peakate aastaringselt;
  • soovitavalt kaelussall;
  • vältida lapse riietusel pikki nööre ja paelu ohutuse tagamiseks;
  • ilmastikule vastavad aktiivset liikumist võimaldavad jalanõud;
  • soovitatav on lapse riided ja jalanõud märgistada (nimi);
  • riiete ja jalanõude valikul arvestada sellega, et laps oskaks neid iseseisvalt selga ja jalga panna (nt. sõrmkindad).

PÄEVAKAVA

3-4 aastased lapsed

07.00 – 08.30     Laste saabumine lasteaeda. Hommikune vaba tegevus.

08.30 – 09.00     Hommikusöök.

09.00 – 10.15     Hommikuring. Planeeritud tegevused ja mäng.

10.15 – 11.45     Tegevused ja mängud õues.

11.45  – 12.00    Tuppa tulek. Ettevalmistused lõunasöögiks.

12.00 – 12.30     Lõunasöök.

12.30 – 13.30     Vaiksed tegevused

13.30 – 15.00     Puhkeaeg.

15.00 – 15.30     Õhtused tegevused ja mäng.

15.30 – 16.00     Õhtuoode.

16.00 – 19.00     Õhtused tegevused ja mäng. Kojuminek.

Lapsele palume järgi tulla vähemalt 15 min. enne lasteaia sulgemist!

----------------------------------------------------------------

 

Lapse toetamine kohanemisel lasteaiaga

 

Arengupsühholoogid leiavad, et umbes kolm esimest eluaastat ei vaja laps suurt seltskonda ega sotsialiseerimist. Lapsele piisab talle kõige lähematest pereliikmetest ja turvalisest kodusest keskkonnast, et areneda, küpseda ja kasvada.  Seega ei ole ühegi väikelapse vajadus käia lasteaias. See on tingitud adekvaatsetest elulistest teguritest / vanemate otsustest. Kindlasti on iga muutus lapsele raske, inimlikult vajame kõik stabiilsust ja turvatunnet ning kohanemine muutusega võtab omajagu aega, kellel vähem, kellel kauem- sõltuvalt isiksuse eripäradest (temperament), tugivõrgustikust enda ümber ja teistest aspektidest.
 

Hea on teada, et kohanemisega kaasnevad stressireaktsioonid- mis võivad väljenduda lapsel justkui arengus tagasiminekuna (näiteks: varem potil käinud laps hakkab uuesti püksi pissima, tagasilangus kõnes, valikuline mutism, keeldumine söögist või ise söömisest, jne.); ebakohane käitumine (ärritub kergemini, lööb, hammustab, jne.); kehalised reaktsioonid ehk somaatilised stressireaktsioonid (muutused unerütmis, kõhuvalu, peavalu, väike palavik, iiveldus, oksendamine jne.), suurenenud nutukus, hirmukuse suurenemine, klammerdumine vanemasse, jne, jne.

Lasteaiaga kohanemine

Miks väikelaps nutab, kui vanem ta lasteaeda viib? Teie rahustuseks saab öelda, et see on täiesti normaalne reaktsioon olukorrale, kus laps on aru saanud, et ta peab terve päeva ilma emata hakkama saama. Tal on ERALDUMISÄREVUS. Eraldumine emast, kui oma peamisest turvaallikast, on iga lapse jaoks suur väljakutse. Esimesed kolm eluaastat on baasturvatunde kujunemiseks oluline, et laps ei oleks emast palju eemal, selleks ajaks hakkab juba arenema tema mina-tunnetus, arusaam endast kui eraldiseisvast isiksusest ning arenguliselt suureneb suutlikkus ja ka vajadus emast eraldi/eemal olla (mõnda aega). Seega ühelt poolt on väikelaps valmis maailma avastama minema (nö. valmis ema sülest alla tulema ja minema teise tuppa vaatama, mis seal on), teisalt vajab ta turvatunnet, et tema maailm on stabiilne (nö ema kui turvasadam), mis tähendab, et kui teise tuppa on kiigatud, tullaks kiiresti ema sülle tagasi. Et siis taas minna...

Nõuanded vanemale:

  • Võimalusel rääkige lasteaia õpetajatega, tutvustage last aiaga ja lastega, käige seal mõnikord mängimas. Igas lasteasutuses on omad reeglid ka lasteaiaga kohanemise ajaks- mõned õpetajad soosivad, kui vanem käib mõnda aega põnniga koos rühmas mängimas, teised eelistavad kohe lapse aeda jätmist jne.
  • Hommikuse eraldumisärevuse vähendamiseks saab õpetaja oma panuse anda- kui õpetaja tuleb ise esikusse ja võtab lapse nö üle, ulatab talle käe ja on sõbralik- loob hea kontakti,- on ka lapsel lihtsam emast lahti lasta ja rühmaga liituda. Rääkige õpetajaga ja paluge ta appi!
  • Sõnastage ümber lapse jutt või kehakeeles väljendatud tunne (näiteks: "Oled tõesti kurb, et pean tööle minema"; "Sind ajab nutma ja teeb õnnetuks, et lahkun" jne.) ning lubage tal nutta. Nutt on pinget maandava toimega ja seetõttu lapsed nutavadki palju. Kui peate ise ära minema, oleks hea, kui õpetaja oleks lapse juures, kuniks ta nutab. Aktiivset kuulamise kohta saab rohkem lugeda siit või õppida Gordoni perekoolis.

Kuidas teha kohanemine sujuvamaks?

Kõik lapsed kohanevad uute elusituatsioonidega. Seda aga erinevalt, kes kiiresti, kes aeglasemalt, kes kergelt, kes raskustega. See sõltub isiksuse eripäradest, ka lapse temperamenditüübist. Üldiselt kohaneb enamus lapsi lasteaiaga poole aasta, aastaga. Olge valmis pikaks perioodiks, rõõmustage, kui laps kohaneb kiiremini- et tunda end uues kohas, uute laste ja täiskasvanute, lärmaka keskkonna ja uute nõudmiste keskel turvaliselt,- see võtab lihtsalt aega.

Nõuanded vanemale:

  • Tehke võimalusel lapsele lühemaid “töönädalaid”,- võimalusel kaks, hiljem üks vaba päev; kui see pole võimalik, siis üritage paaril korral nädalas tulla lapsele varem järele. Suur kollektiiv ja uued reeglid on lapsele väsitavad.
  • Leidke lapse jaoks iga päev kasvõi 20-30 minutit sina-mina aega. See tähendab, et pühendute sel ajal täielikult lapsele, lasete temal valida/otsustada, mida koos teete. See annab talle edasi sõnumi- olen armastatud, olen oluline, olen mõjukas. Kinnitage ka verbaalselt oma lapsele iga päev oma tundeid tema vastu ning leidke ja nimetage tema käitumisi, mis teid vanemana rõõmustavad- laps kogeb, et saab hakkama ja see innustab teda uusi asju proovima.
  • Olge ise positiivselt häälestatud nii sõimes/aias käimise kui õpetaja osas. Laps tajub intuitiivselt teie ärevust, kahtlusi ja pingeid ning need kanduvad talle üle.
  • Kindlasti ärge unustage ka enda vajadusi- kui teie "tass" on täis, on kergem olla piisavalt hea vanem ja lapse vajadusi katta. Tegelega oma hobide ja harrastustega, suhelge oma lähedaste, sõpradega, käige oma kaasaga kohtamas (paarisuhte kvaliteet on hea pere alustala!)- mõneks ajaks ikka leiate oma lapsele hoidja.

Me peame lapsevanematena tegema aegajalt lapsele ebamugavusi tekitavaid otsuseid ja toime tulema lapse pettumuse/frustratsiooni/viha/kurbuse jt. raskete tunnetega ning olema selles lapsele toeks. Lapsed vajavad kohanemiseks aega, mõistmist, ärakuulamist ja tasakaalus vanemat.

Õnne Aas-Udam, psühholoog ja Gordoni perekooli koolitaja

Allikas: http://www.sinamina.ee/ee/uudiskiri/lapse-toetamine-kohanemisel-lasteaiaga/?c_tpl=1114